N????d mingem siit, veel koidu eel,
on udused, k??lmad m?¤ed me teel.
Kuid kaugemal, ??rgkalju all
me volukuld meid ootab veel.

Seal muiste p?¤kapikusool
k?¤is s??gaval koopais igal pool,
kus p?¤ev voi ????, virk sepat????
ning noidust appi voitis hool.

Sai kuningas neilt aardeid h?¤id,
mis kuldselt s?¤delema j?¤id.
Nad ehteid loid, mis valgust toid
ja p?¤rgi, kirevaid moogap?¤id.

Ning suutis monigi meistermees,
et t?¤hti oitses hobekees.
Ja kroon nii kuldset pildus tuld,
seal kuu ja p?¤ike s?¤rasid sees.

N????d mingem siit, veel koidu eel,
on udused, k??lmad m?¤ed me teel.
Kuid kaugemal, ??rgkalju all
me unund kuld on alles veel.

Ka kauneid peekreid tehti seal
ja kullast kandleid, keeled peal.
Ei leidnud viis neilt kuuljaid siis,
kus inime maad ei kaeva eal.

Loi k??nkal m??hama m?¤nnitukk,
????s tuulte oigeis kostis hukk.
Loosk oksi soi, loom laotust loi,
leek ropsis puil kui punane kukk.

All orus kumises h?¤irekell,
koik rahvas vaatas, hirmus hell,
kuis lohe raev, oh oud ja vaev,
seal m??llas majadel, tornidel.

M?¤el tossas suits, mis hukke rikk
n????d pageda paistis ainulik.
M?¤est lahkus hoim, j?¤i maole voim,
sai surma monigi p?¤kapikk.

N????d mingem k?¤hku, koigest v?¤est,
ning ??le mitmest s??ngest m?¤est,
kus udud maas, et voita taas
me kuld ja kandled lohe k?¤est.