Vennaskond - Keegi Veel
Mortsukdaamid liikval h?¤maruses taas on t?¤navatel,
t?¤navatel laternate all
ja su hinge lahjast kaamest
verest luigekaela ??mber,
kaela ??mber neil on valge sall.
Halisedes porkad nende
teelt sa, allassoojast voodist,
voodist ronind , uneseane.
H??ljatud ja mahaj?¤etud
kurvad kujud j?¤litavad,
kuni patust ??kskord taganed.
Ohk t?¤is oudseid naerukriiskeid,
ohk t?¤is oudseid naerukriiskeid,
k?¤ttemaksukou sul l?¤heneb.
Sinu jaoks need leebed neiud
k??lmil morkjail huulil laevad
juba brauningut hobekuulil.
Alles olid ornad oied,
n????d kui fuuriad j?¤litavad,
needes sind, k?¤es verine kinzhall.
Nagu rott sa sibad mustas
saterkuues, holmad lahti,
surmahirmus ??isel t?¤naval.