Vennaskond - Dostojevskilik Doris
P?¤rast mind ja p?¤rast meid me tuleme koik taas
Kui on oites vetepind ja siis kui hall on maas
Tuleb ta ja tuleb see siis keda kohtad teel
Tulen ma ja tuled sa ja tuleb keegi veel
Olin ma ja olid nemad talv siis oli veel
Saabus surm ja saabus kevad saabus keegi veel
Meeltest kustusid koik lehad nagu niiskus soost
N?¤gin kuidas meie kehad lagunesid koost
Mida kujutas me elu eraldi voi koos
See on liigne keskustelu see on teises loos
N?¤gin kuidas muutus maailm kuidas muutus koik
Seniks kui ma j?¤lle naasin saabund oli voit
Surnuna ses inimkonnas ennast kaotasin
Ideaalses ??hiskonnas silmad paotasin
Inimesi s??ndis suri selge oli see
Et kui mina sinna tulin tuli keegi veel
Tulevikuilm ei n?¤inud puhkust ega t????d
Koigil olid segi l?¤inud p?¤evad ja ka ????d
??hel ????sel polnud kuhu minna mul ja siis
Lasin ennast kanda kuhu eskalaator viis
Liin siis minevikumaile hakkas laskuma
Vanalinna varemeile soitsin vastu ma
Tundus nagu oleks uuesti ma seda n?¤ind
Lagunenud kohviku ees peatuma ma j?¤in
Ma seisin seal kus seisti siis kord sajandite eest
Koik oli hoopis teisiti kuid soojaks tombus seest
N?¤gin pimedaks koik l?¤heb eemal kumas linn
Valgustasid kuu ja t?¤hed varemeid ja mind
Ma kaotasin ?¤ra kinga vist suulakke kleepus keel
N?¤onahal tundsin hingamist seal seisis keegi veel
Kui j?¤lle tuled s??ttisid seal rohtund soiduteel
Siis meie pilgud ??htisid seal seisis keegi veel
See lugu kuhugi ei vii sest keel j?¤?¤b saamatuks
Ja miks ma praegu seisan siin j?¤?¤b arusaamatuks